Haarab mind tunne

Päevad on pikad ja ööd lühikesed,
hommikul ärgates
koit haarab endale kogu mu valu.
Üksi ma seiran sel tundmatul laeval
ja ootan päeva,
mil kaugemale saan ma näha.
Ühe jalaga seistes maapinnal
tühjad sõnad on endiselt suul.
Läbi sinava, katmata taeva
ma lähen, ei tea isegi kuhu,
süda mu sees aimab halba.
Suletud silmade eest kõik läbi jooksmas
leian ma end jälle sulle mõtlemas, igatsemas.
Viivuks haarab mind tunne,
et sind ma enam ei näe.

Kommentaarid