Salajased rajad

Läbi kristallselgete vete

voolab läbi tunnete jõgi

selle koosluseks on kõik see,

mis on kandnud nõnda kaugele.

Metsade vahelised rajad,

sinna mõndagi on tunnetel peita,

otsida kuid mitte leida

tuleb valusa hoobina.

Salajased sosinad kesk niitu

saadavad signaale tummalt.

Üritades millestki aru saada

pean rahunema, vaikselt kuulama.

Uus metsarada, kuhu ta viib

kas kaugele tundmatusse ta kaob,

targa otsusena

pean valima õige raja.

Kui rada osutub valeks ja tagasi minna

kas on kindel, et tagasi jõuan elusana.

Möirgavad lõvid teel

ei ole takistuseks mu ees.

Iga künka taga jalg ei komista,

sest ette vaadata juba ma mõistan.