Teadmata

Kui ma teaksin, mis tooks mulle tulevik,
siis kindlasti oleks see metsik,
sest siis suudaksin seda rikkuda,
oma planeerimatuse ja ootusega.

Kui teaksin, kuhu viiks mu tee,
siis ei viiks mind see kaugele,
teadmatus ehk isegi parem mul näib,
sest teatud lootus sellega kaasas käb.

Kui tahaksin minna edasi üksi,
siis miski mu südamesse poeks,
see oleks üks teine süda,
mida suudaksin tingimusteta armastada.

Kui iga rada mu ees oleks sama,
siis tunneksin ennast kurnatuna.
Elul midagi enamat pakkuda on,
kui esmalt oskan oodata.

Isegi, kui meeletult kärsitu on mu meel,
siis tulevik selle tasaseks teeb,
iga järgmine hetk võib tuua midagi uut,
Ta teeb nii, et oleksin sellega rahul.